meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. - Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. - Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. - Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. - Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon. See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev
ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Teatrid Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. Colosseum: amfiteater, püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal. Väljast Colosseumi vaadates torkab silma igasugune keskpunkti puudumine. Kolm arkaadidevööd ja nende peal hiljem juurde ehitatud neljas on täielikus kooskõlas sisemise liigendusega, toetades seespool asuva amfiteatri tribüüne. Ehitis oli 48,5 meetri kõrgune, ellipsikujulise areeniga (185 * 156). See mahutas u. 50