Umbes 1500 eKr lahknesid indo-aarialased ja iraanlased: esimesed läksid Põhja-Indiasse, teised Mesopotaamiasse. Iraanlaste saatus kujunes mitmetahulisemaks: zoroastrism (vt. Lk 10), hellenismi aja Kreeka mõjud, araablaste vallutus ja islam. Pole teada kust poolt jõudsid ligikaudu 1000 eKr iraanlased Iraani kiltmaale. Suhted kohalike asukatega pole teada, igal juhul 900-800 eKr seguneti nendega, kultuuriline mõju toimus mõlemat pidi. Aastast 700 eKr pärit kirjalikud allikad Eelamist ja Urartust. Ühiskond, tegevusalad. Ümberasumise ajal hõimullik elukorraldus lagunemas või lagunenud, tekkisid pisikesed riigid: Assüüria allikad märgivad umbes 20 riiki. Riigid ise tugevate hõimusidemetega. Allutasid üksteist teisele, seotud Assüüria ajalooga. Samuti on andmeid Avestast (Zoroastrismi püha raamat). See oli oma sisult sarnane Veedadega, mistõttu arvatakse, et kujutatakse aega, mil iraanlased ja indo- aarialased veel koos olid
kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus).
annaabi.ee 
