Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, lõheneb porgand sagedasti ebaühtlaste sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja maitsvamaid köögivilju. Ajalugu Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk- Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud porgandiseemneid, mis pärinevad I II aastatuhandest e.Kr. Muinasajal tunti porgandit eelkõige ravimtaimena. Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast aga alles I aastatuhandel p.Kr. Eestisse levis porgandi kasvatamine sakslastest mõisnike vahendusel ning oli 19. saj lõpuks mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taluaedadesse. Maailm ja Eesti
Toob paralleeli totemismi (tootemloom kui isa kuju) ja eksogaamiaga (keeluga mitte võtta naist samast klannist). 2. Massipsühholoogia ja Mina-analüüs (1921) Lähtub Le Boni raamatust "Masside psühholoogia". Massis inimene kaotab oma indivduaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on madalam inimese individuaalsest vaimsest tasemest. Ühtesulamine massihingega on sarnane hüpnoosiga, kus hüpnotisaator viib inimese tagasi eelajaloolisse seisundisse ja saavutab sel viisil inimese üle võimu. Ainult, et Freudi jaoks on see ühtseks massiks siduv element EROSE printsiip ja võimutsevaks hüpnotisaatoriks erinevad keelud ja tabud, mis koonduvad kokku ÜLIMINAKS, mis inimese seksuaalse tungi ohjeldamatut märatsemist piirab. 3. Ahistus kultuuris (1930) kõneleb paratamatust vastuolust inimese loomuomaste teadvustamatute tungide ja ühiskonna seatud printsipide vahel.