6. Avatud, suletud (püänt) lõpp 8. Looduse-, isiku-, olustikukirjeldused 3. Mis on järgmistes teoste idee ja/või probleemid: E.A.Poe "Ronk" · Ronk on häda, haiguse, surma ettekuulutaja, halb enne. · Naine sureb, mehel ei ole enam võimail midagi muuta, kõik jääb süngusesse. · Unistus lendab küll otsima ideaali, aga peab naasema koormatud süngetes eelaimustest ja nägemustest. · Kangelane kaotab oma armsama. · Teose mõte on head inimesed peavad olema õnnelikud, õelad saavad karistada. O.Wilde "ööbik ja roos" · Armastus, eneseohverdus, ilu, eneseuhkus · Enda ohverdamine armastuse või armastatu nimel. H.Ibsen "Peer Gynt" · Tõeline armastus peab suutma alati andestada · Isiksus, Peer Gynt oli rahulolev kõiges ja alati, hoolimatu, egoistlik A.Kivi "Seitse venda"
mõtte, armastuse, kurjuse, religiooni ja vabaduse olemuse üle. Kui tema esimesi romaane võiks pidada romantiliselt ratsionalistlikeks (teraste kriitikute arvates olnud neis märgata isegi tugevaid Jean Paul Sartre'i mõjusid), siis kuldsetel kuuekümnendatel kirjutab Iris Murdoch oma elu süngeimad romaanid. Hea näide sellest perioodist on „Ükssarvik", mille tegevustik kulgeb kõledat Iirimaa rannikut meenutavas paigas, mis lausa kubiseb müstilistest eelaimustest. Rühm inimesi oleks justnagu üksteise (ja oma saatuse) vangid üksildases vanas suguvõsalossis. See lugu koos oma kummaliste osalistega purjetab pääsmatult traagilise lõpu suunas. Kuuekümnendate lõpul süngus Murdoch'i teostest kaob. Neil aastatel loob kirjanik oma parimad romaanid, mõtiskledes armastuse olemuse üle. Peene sametise satiiriga lahkab ta romaani „Must prints" lehekülgedel armastuse ilu ja valu, selle ohte, loomulikku loomalikkust ja maist lihtsust
hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspressionistide lipukirjaks oli kunstniku maailmanägemise, ideede ja emotsioonide ning inimese ühiskondliku ahistatuse dramaatiline väljendamine. Kõige jõulisemalt arenes kirjanduslik ekspressionism Saksamaal ja Skandinaavias ajavahemikus 1910 1925. Ekspressionistide elutunnetus oli kantud katastroofi eelaimustest. Seetõttu esitatakse sageli süngeid pilte elust, suhtutakse valitsevatesse oludesse ülima kriitilisusega. Kurjuse allikaks peetakse urbaniseerunud ühiskonda, mis otsib väljapääsu vägivallas. Kujutamise objektiks on suurlinn, agul, sõda, lahinguväli, vigased, eluheidikud, vaimuhaiged, nälgivad lapsed, prostituudid. Kogu olustik on deemonlikult hingestatud, tervikutunne ja turvalisus on kadunud. Ekspressionismi iseloomustab
annaabi.ee 
