Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad. Kogu teose vältel tõestab Dunja enda ustavust ning seda, et ta ei tee midagi ilma mõtlemata. Kõik tema sammud ja käigud on hästi läbi mõeldud ning iga otsus tema elus on selleks, et teistel oleks parem. Eelkõige tema vennal, keda ta armastab läbi ja lõhki. Ka on ta
Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad. Kogu teose vältel tõestab Dunja enda ustavust ning seda, et ta ei tee midagi ilma mõtlemata. Kõik tema sammud ja käigud on hästi läbi mõeldud ning iga otsus tema elus on selleks, et teistel oleks parem. Eelkõige tema vennal, keda ta armastab läbi ja lõhki. Ka on ta
veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid Baltimaade komparteide eesotsas nn juu-nikommunistid ehk Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ning Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune tuttav, Leeli talu peretütar Lehte Soots-Kõdar koos põllumajandustegelase prof Kaarel Liidakuga, keda ma ka va- rem tundsin