Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja. Mõnikord toimub samas liivapüünise vaheseinaga eraldatud osas ka rasva- või õlieraldus ning reovee eelaeratsioon. Rasv (oli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. Eelaeratsiooni mõte seisneb vees olevate orgaaniliste lenduvate ainete väljapuhumises ja aeroobse keskkonna tekitamises, mis soodustab järgnevaid puhastusprotsesse. Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks.
Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja. Mõnikord toimub samas liivapüünise vaheseinaga eraldatud osas ka rasva- või õlieraldus ning reovee eelaeratsioon. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. Eelaeratsiooni mõte seisneb vees olevate orgaaniliste lenduvate ainete väljapuhumises ja aeroobse keskkonna tekitamises, mis soodustab järgnevaid puhastusprotsesse. Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks.