Et seda ohtu võita, otsustas Senat hääletusel nimetada Cincinnatuse diktaatoriks, mis kujutas endast ajutise kestuse ja piiramatu võimuga ametikohta. Senati saadikud leidsid Cincinnatus töötamas, ta kaevas kraavi (või kündis põldu). Kui Cincinnatus oli toogasse rõivastunud, kuulas ta ära saadikute õnnitlused, võttis väejuhatuse enda kätte ja saavutas võidu. Kuid plebeid kartsid, et Cincinnatus võib oma positsiooni kuritarvitada. Nende kartused olid alusetud ning pärast eekvide purustamist, tema 60-päevase ametiaja lõpul, hääletasid nad Cincinnatusele kuldse pärja andmise poolt. Seejärel läks ta tagasi oma põllule ning teda mäletati kui täiuslikku näidet vooruslikkusest ja kohusetundlikusest. Gnaeus Marcius Coriolanus, legendaarne Rooma väejuht, kangelane ja reetur, kes oli vahvusega silma paistnud ja saanud oma hüüdnime eduka tormijooksu eest volskide linnale Coriolile (ta olevat vallutanud Corioli aastal 493). Ta oli plebeide veendunud vastane
Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun. Pyrrhos), allutada endale kogu poolsaar. Tekkis orjanduslik liitriik. 264-133 eKr tõuseb Rooma pärast mitmeid lahinguid Kartaago vastu Vahemere maade suurvõimuks. Kartaago hävitatakse 146 eKr. Samal aastal liideti aladega ka Kreeka ja Makedoonia. 133 eKr pärndas Väike- Aasia kuningas oma valdused Roomale. 133-30 eKr- Kodusõdade periood ja vabariigi langus. II ja I saj eKr kujundati ümber Rooma armee. Tekkis palgaarmee