· 1765 Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava · 1802 Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv · 1802 Liivimaa maapäev õeti vastu talurahvaregulatiiv · 1805 Rahutused PõhjaEestis · 1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale · 1816 32. mai Talurahvaseadus Eestimaal · 1819 26. märts Talurahvaseadus Liivimaal · 1845 Usuvahetusliikumine · 1849 Uus Liivimaa talurahvaseadus · 1856 Uus talurahvaseadus Eeestimaal · 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal · 1858 Mahtra sõda · 1802 Tartu Ülikooli Taasavamine · 1838 Loodi Õpetatud Eesti selts · 18571861 Rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostamine · 1850ndad Maltsvetiliikumine · 172030ndad Pietismi levik · 1730ndad Vennastekoguduste levik · 18. saj II pool Ratsionalismi levik Mõisted Kindralkuberner Vene keskvõimu kõrgeim esindaja
Mis baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. Suuremaid kulutusi ei suutnud aga ajast-arust mõisamajandus enam katta.see sundis paljusid mõisnike üha rohkem võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota. Seda aga püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades,ja talupoja koormisi tõstes. Mida edasi,seda enam sai selgeks et niimoodi kriisist väljuda ei õnnestu. 7) Pärisorjuse kaotamine eesti ja livimaal? Pärisorjus kaotati eeestimaal 1918. talupojad said isiklikult vabaks,kuid majanuslikult jäid sõltuvaks mõisnikest. Maa tunnistati mõisnike ainuomandiks. Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida. 8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku
annaabi.ee 
