19. August 1991. Aastal üritas võimule tulla RESK (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. NSVL eesotsa pidi saama asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördkatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. Nõukogude Liidu Lagunemine Riigipöördkatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Lisaks Eeestile ja Lätile kuulutasid 91. Aasta augustis iseseisvuse ka Ukraina ja Valgevene. 91. Aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) sõlmiti 8. Detsembril 91. Aastal Vene, Valgevene ja Ukraina vahel, paari nädala pärast (21.) liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis NSVL täieliku lagunemiseni. 25. Detsember 91. Aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmine päev teates
NSVL väes. 44 aastal iseseisvuse katse ebaõnnestus, sest polnud piisavalt mehi, kes oleks suutnud seda taastatud iseseisvust kaitsta ja teiseks ei olnud mitte mingit välisabi, sest 1943 aastal oli tehtud Teherani konvel otsus, et NSVL taastatakse 41 aasta piirides ja see tähendas et eesti läti leedu jäävad NSVL-le. II ms olulisemaks tagajärjeks oli , et eesti langes NSVL okupatsiooni alla ja see kestis 1991 aastani aga see sama II ms tähendas Eeestile ka suuri inimkaotusi. Kuskil ¼ ehk 280 000 inimest. Need ppolnud kõik kaotusena surnutena, vaid tekkis erinevate asjaolude koosmõjuna- okupatsiooni võimude tõttu hukatud, küüditamine, mehed, kes olid mobiliseeritud või läinud üldse soome, osad jätsid elu lahinguväljal, aga need, kes oli saksa sõjaväes, need taandusid saksa vägedega saksamaale, nende taanduvate saksa vägedega liikusid lääne ka terve rida eesti tsiviilalanike, et põgeneda NSVL