Et n on indeksitest , ... , suurem, siis nende indeksitega ta ei moodusta ühegi inversiooni ja võib kirjutada: ning sellepärast Lemma 2. Kui determinandi detA mingis reas (näiteks, i-ndas reas) (veerus) kõik elemendid peale ühe (näiteks, aij) võrduvad nulliga, siis determinant võrdub selle elemendi ja tema algebralise täiendi korrutisega: detA = aijAij. kasutada eelmise lemma nihutame rida vimasele kohale ja elemendi aij kohale . Tõestus. Eeeldame, et i-ndas reas kõik elemendid peale ühe aij võrduvad nulliga. Esmärgiga on uus determinant võrdne det · 1. Nüüd vahetame uue (i+1) ja (i+2) rea ning peame Selleks kõigepealt vahetame i-nda ja (i+1) rea elemendid. Determinandi omaduse 3 kohaselt determinandi veel (-1)-ga korrutama, ehk uus determinant on nüüd 1 · det. Jätkame determinant on seotud esialgse determinandiga valemiga 1 · det ehk kuni arv aij on vimases reas. Selleks teeme kokkuvõttes n-i reavahetust, seega uus
csool nsoool . Hendderson-Hassselbalchi võrrandd kehtib juhuul kui, pKa ei erine oluuliselt pKb-sst ning pKb ei e ole väga suur. 67. Tiitrimiskõõverad nõ õrga happ pe tiitrimissel tugeva a alusega. pH arvu utamine tiitrimiiskõvera errinevates pu unktides jaa piirkonda ades. Eeeldame, et e lahuse ruumala ei muutu u ning koontsentratsiooon = aktiiv vsus Vllahus = Vhape = 50 ml chaape = 0,01 ct = 0,1 Ka = 1,75·10-5 - Kuui titrantii ei ole lisatud arvutakse =
annaabi.ee 
