· maalija ja graafik maalis usulisi pilte, portreid ja ka antiikmütoloogia teemadel · viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest · paljud tööd väikseformaadilised ja maneristlikud loodud aristokraatide rõõmuks · tema töödes korduvad samad tüübid: laia habemega sõdurid; paksunäolised preestrid; ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. · mõnedes teostes esineb edvistavat käitumist ja naiivset erootikat · iseloomulik otsitud poosid ja ebakindel jalal seismise · ''Juudit'', ''Veenus'' ja ''Martin Lutheri portree'' HANS HOLBEIN · suurim portreist detailitäpsed, objektiivsed, suur üldistusjõud mitmed kuulsad isikud · 1523 "Rotterdami Erasmuse portree" · just sulgenud endakirjutatud teose ja järelemõtlikult keskendub raamatu sõnumile · kinnisõlmimata rohelised paelad annavad märku, et raamat on just avatud olnud
platsi, Dofääni platsi. Vaadake kirikuid Louis XIII ajast, raskeid, jässakaid, lamedaid, kohmakaid, kuppel nagu küür seljas. Vaadake Mazarini-aegset arhitektuuri. Nelja Rahva Kolleegiumi hoonet *, halba itaalia sigri-migrit. Vaadake Louis XIV losse, neid pikki, jäike, kõledaid, igavaid kasarmuid õukondlaste jaoks. Vaadake lõpuks Louis XV ehitusi sigurilehtede ja ussikestega, kõigi nende käsnade ja tüügastega, mis seda vana, iganenud, hambutut, kuid siiski veel edvistavat stiili näotuks teevad. François II-st Louis XV-ni kasvas see pahe geomeetrilises progressioonis. Kunstist on järele jäänud ainult luu ja nahk. Ta vaagub haledalt surma. Kuid mis sünnib samal ajal trükikunstiga? Kõik seni arhitektuuri hingestanud elumahlad voolavad sinna. Sedavõrd kui arhitektuur langeb, paisub ja kasvab trükikunst. Jõutagavara, mida inimese mõte ehitustele raiskas, kulub nüüd raamatute loomiseks. Nõnda astub allakäivale 178