teatava poliitilise vaikeluga harjunud soomlastele seekord tõeliselt erutavad. Nii-öelda suure kolmiku, Koond- ja Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide vahele suutis end juba gallupites suruda Timo Soini juhitav Põlissoomlaste erakond. Pärast eelmisi parlamendivalimisi pidevalt populaarsust kasvatanud Põlissoomlased tegid enda kohta hea tulemuse juba 2008. aasta kohalikel valimistel. Kuid eilne tulemus oli fenomenaalne seni 200-liikmelises Eduskunnas viit saadikukohta omanud erakond kerkis olulisimate tegijate hulka. Selge valimisvõit teisiti on seda raske nimetada, sest kõik teised erakonnad kaotasid kohti tõstab Põlissoomlaste võimalusi valitsusse pääseda. Põlissoomlastega tahavad kõik koostööd teha, väitis erakonna esimees Soini laupäevases Postimehes ilmunud intervjuus. Vaatlejad on aga ennustanud, et ministrikohtade hinnaks saab teravamatest loosungitest taandumine.
Soome valitsus andis aru, et pikka aega edukat kaitsetegevust korraldada ei suudeta, isegi Mannerheim oli seda meelt, et parem oleks saavutada NL-iga mingi kokkulepe, mitte alustada sõda. Samas oli Soome avalik arvamus kategooriliselt NL-le järele andmise vastu. Erinevalt autoritaarsetest Balti riikidest oli Soome demokraatlikum. Valitsus, kes eelistanuks sõlmida kokkulepe NL-ga andis endale ka aru, et sellist lepingut ei õnnestu Eduskunnas läbi suruda. NL-le ei tahetud otse ära ka öelda, üritati läbirääkimisi venitada ja loodeti, et vb Stalin ei söanda päriselt sõda alustada. NL samal ajal jätkas ettevalmistusi Soome idapiiri taga koondades vägesid, Punaarmee juhtkond oli langenud võidueufooriasse. Oli meeleolu, et vastaseid on võimalik lüüa mütsiga. Valmistati sõjategevuse plaan Soome vastu, riigi kõrgem juhtkond lükkas plaani tagasi, ütles, et see
annaabi.ee 
