tähtsustas majandust).soome venemaa koosseisus.19saj algul läks some venemaa koosseise(ulatuslik autonoomia).soome oli venemaa arenenuim piirkond manifest some privileegid.see lõhestas soome ühiskonda(vanameelsed rahustasis venemaad,noorsoomlased organiseerisid vastupassu).1905 tühistas keiser veebruari manifesti 1899.soome sai loa parlamendi valimisteks(eduskund esinduskogu kõrgeim võim).soomet tabas uus venestamislaine.keiser saatis eduskunda laiali.noorem põlvkond soomlasi pidas ainuvõimalikuks lahkulõõmist vene impeeriumist.kultuur ja eludu 20saj algul.20saj algul oli maailm väga euroopa keskne (idealiseeriti euroopalikke ideid ja väärtusi).progressi kõrval esines ka pessinismi.antisemitism ehk juudivaenulikkus.seonistlik liikumine koondas juuti,taaselustas heebreakult.teadus ja tehnika.1900 avastati geenide olemasolud.aatomiehituse väljaselgitamine.meditsiinis aavastati tsüüfiline ravim
- Sotsiaaldem, toetasid otsustavamat tegutsemist, suur palvekiri · Bobrikov tapeti (16.06.1904) · Soome pol suutsid olukorra kontrolli all hoida · 1905 korraldatud üldstreik näitas rahvusliku liikumise jõudu ja sots ideede levikut · 1905 nov tühistas keiser veebmnifesti, andis loa soome esinduskogu valimisteks · 1906 parlamendivalimised, valida said ka naised · Edu oli ajutine, uus venestumislaine. Keiser saatis eduskunda mitu korda laiali · Pol erakondade sihid ei ulatunud esialgu kaugemale autonoomia taastamisest Balti kubermangud 20. Saj algul: · 20. Saj algul areneti kiiresti, kasvas rahvaarv, arenes tööstus ja põllumaj ühistegevus · Leedus aeglasem areng, ulatuslik väljaränne venesse ja usasse · Lätis j. Rainis uue ideoloogiaga, vanem põlvkond on liiga ükskõikne sots küsimustes · Eestis mõjukas j. Tõnisson, postimees, oluline hariduse ja kult edendamine
Õiguse praktilisel rakendamisel on aga eriti vajalik täpselt teada iga õigusakti juriidilist jõudu. Kõik need paljud normatiivaktid moodustavad koos aga teatud hierarhilise süsteemi. Selle süsteemi kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani parlamendi poolt või on ta rahva tahtel vahetu väljendusena (rahvahääletusel) vastu võetud. Parlament ise, ükskõik mis nimega kongress, eduskunda või rahva huraal vm, on selle riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja samaaegselt kõrgeim esindusorgan. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid (seadused) kõrgeima juriidilise jõuga kõigi teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik seadusest allpool olevad õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Oma juriidilise jõu järgi jagunevad seadused omakorda kolmeks liigiks: 1) põhiseadus kui tähtsaim seadus, reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige
annaabi.ee 
