1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet.
Meie esivanematel olnuks põhjanaabritelt paljustki eeskuju võtta. Nii Soome kui ka Baltimaade palvetele lõdvendada piirguid jäi Vene keskvõim kurdiks. Soomes põhjustas rahulolematus piirangutest relvastatud vastupanuliikumise tekkimist, mis polnud iseseisvalt piisav põhjus Vene võimudele järelandmiseks. 1905.aastal puhkenud revolutsioon sundis aga Vene impeeriumit tegema piirangutele leevendusi (nt luba asuda ette valmistama seadust Soome esinduskogu Eduskonna valimisteks üldistel valimistel). Baltikum nagu ka teised Venemaa rahvad talusid kaua rahvuslikku surutist ja sotsiaalseid pingeid ning seetõttu mindi 1905. aastal puhkenud Vene revolutsiooniga aktiivselt kaasa. 16.oktoobril 1905.aastal Tallinnas jõudsid vastuolud valitsusega selleni, et võimud andsid käsu avada tuli meeleavalduse pihta. Ärevust leevendas 17.oktoobri manifest, mis lubas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamist. Vene Keisririik
ettepanekul andis tsaar 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor-soomlased hakkasid aga organiseerima vastupanu. Suur palvekiri (alla kirjutas 520 000 inimest), alla kirjutas lisaks üle 1000 maailmas tuntud kultuuri- ja poliitikategelase. 16.06.1904 tulistas Eugen Schaumann Helsingis Bobrikovi, kes suri järgmisel päeval. 1905. a tühistas tsaar suure osa veebruarimanifestist ning andis loa Eduskonna valimiseks üldistel valimistel. 1906. a toimusidki Soomes parlamendivalimised, kus said osaleda esimestena Euroopas ka naised. BALTI KUBERMANGUD Rahvuslike ideede levik tõi kaasa rahvusliku liikumise. Lätis tekkis uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sots probleemide vastu ning nõudis nende lahendamist. Suuna ideoloogiks oli Janis Rainis (1865-1929), kes osales Päevalehe (Dienas Lapa) väljaandmisel a) Konstantin Päts "Teataja" 1901 (majandus)
annaabi.ee 
