kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides." Teemaarenduse olulisemad punktid: 1. ,,Süvaõppega koolidega seostuvad esmaselt suuremal osal eestlastest sisseastumiskatsed, mida iga-aastaselt kritiseeritakse, kuid mis on paratamatult vajalikud." 2. ,,Süvaõppega koolides korraldatavaid katseid nimetatakse sageli ebainimlikeks ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud..." 3. ,,Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks" 4. ,,Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn tavakoolide arvelt ning neid eelistatakse teistele koolideletegelikult on paljud investeeringud saanud teoks tänu MTÜ-dele ja oma kooli hindavatele
(1996). Eesti hariduspoliitika tänapäev ja tulevik. – Eesti Hariduskonverents 20.–22. aprill 1995. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. 5 Essee alguses püstiatud hüpotees sai kinnitust- kuigi dokumentidel ja osaliselt ka sisuliselt on Eestis olemas kaasav haridus, kogemusõpe, räägitakse ainete vahelisest integratsioonist ja paljudest teistest edumeelsetest metoodilistest lähenemistest, on see siiski alles lapsekingades. Vaid kvantiteetidega arvestavas massikoolis on peaaegu võimatu arvestada igaühe õppimisega kaasnevaid teadvuse peenprotsesse ja pühendada individuaalset tähelepanu. Õppimise ümberkorraldamine nõuab samas ka teiselaadset professionaalset teadmist, milles olulisel kohal intuitiivsus ja loomingulisus. Ning kindlasti kvantiteetidele suunatud mõtlemise muutmist9 ning senisest erinevat juhtimis ja teostusprotsesse. Sellest ei