inimesekujutis. Saksa okupatsiooni ajal hoiatati teda juba lubamatu kaldumise pärast dekadentsi. Tema töid peeti funktsionääride poolt ebasobilikeks, et neid ühiskondlike asutuste seintele riputada, mis tekitas probleeme kunstniku tööde ostmisel Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt. Oma päevikutes on ta meenutanud, kuidas koolipäevil püüdlesid kõik uudsuse ja modernsuse poole ja tundis pahameelt, et enam ei uuendatud midagi ning pandi seda lausa pahaks. Eesti edumeelses kriitikas sai ta endiselt tema individuaalsust ja meisterlikkust hindavate õiglaste hinnangute osaliseks. 1943.aastal valmis uus autoportree, seekord kujutades moekat enesekindlat naist. Selleks ajaks oli ta leidnud oma koha ning tunnustuse eesti kunstis. Pärast Rootsi põgenemist 1944.aastal tuli kunstnikku loomingusse pööre. Tema looming ei leidnud Rootsis kunagi erilist tunnustust. Varasema eksiilis valminud loomingu juures on märgata Pablo Picasso klassikalise perioodi täidlasemaid
endast andma palju, saamata vastu positiivseid ja innustavaid elamusi. On ameteid, kus oma tundeid ei tohi väljendada, kuna see on ebaeetiline ning samuti ei vii abistaja emotsionaalsus aidatava elu õigetesse rööbastesse. Kuid just selline oma tunnete ja elamuste allasurumine ning ka eitamine on soodustavaks momendiks abistaja muutumisel abivajajaks. Positiivseid tulemusi annaks oma mõtete ja tegemiste rääkimine edumeelses ja progressiivses töömeeskonnas, ent paraku on elu näidanud, et sageli on meeskond tervikuna haige ega suuda seepärast oma üksikliikmeid abistada. Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada pikemalt sellisest nähtusest nagu seda on läbipõlemissündroom. 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS