tänapäeval üsna valus teema, kui ei mõisteta esivanemate poolt loodu tähtsust ega osata orienteeruda kõige selle keskel, mida meie kultuur endas kannab. Rahvaluule kaasaegses maailmas ei ole noortele üheselt mõistetav, see ei ole enam pelgalt regivärsilised tekstid, mida memmed ja taadid ette lugesid. Ühed peavad rahvaluulet justkui historismiks, mille nimi on veel säilinud, kuid otseselt objektina käibel ei ole, teised siiski on kursis sellega, et rahvaluule elab eduliselt edasi ka tänasel päeval ning ühenda meid rahvuslikult. Kui mitte füüsilisel kokkupuutel, siis vähemalt vaimsel tasandil mõistavad ka noored, et elame oma maal- Eestimaal, meil on oma keel- eesti keel, meil on omad traditsioonid ja kultuuripärimused ning see kõik voolib meile rahvusliku identiteedi. Kirjandus Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? Tartu: Varrak. Laugaste, E. 1986. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus. Rüütel, Ingrid 2000. Pärimus pärijale
1.3 Kellele muusikateraapia sobib ning missuguste probleemide vastu võitleb? Muusika kõnetab igaüht. Tegevused, millega teraapias tegeletakse on jõukohased kõigile, kel olemas kuulmismeel. Muusikateraapia sobib nii rasedatele, stressis vaevlevatele, haigustega kui ka arenguhäiretega inimestele. Muusikateraapia seansse viiakse läbi individuaalselt, perekondlikult ning ka kollektiivselt. Muusikat kasutatakse teraapias eduliselt stressi maandamiseks, emotsioonide esile- kutsumiseks, nendega töötamiseks ning olenevalt vajadusele ka muutmiseks. Muusikat saab kasutada ka ängistuse vähendamiseks, kognitiivse korrastatuse soodustamiseks ning motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Muusika aitab inimestel eneseteadvust suurendada ja seeläbi jõuda parema enesehinnanguni. Muusikateraapia mõjub hästi kõigile - ei ole vahet, mis probleem kellelgi parasjagu on. [5] 1.4 Muusikateraapia ja stress.
annaabi.ee 
