vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii suur, et koolis käia, tal tekivad oma sõbrad ja uued huvid. Vanematal tekib nüüd veel suurem vastutus ja hoolitsus tunne, nad kardavad ja muretsevad lapse pärast natuke rohkem. Murdeas on ikka tegemist vastutusvanemlusega, vanemad vastutavad, hoolitsevad ja hooldavad oma lapsi, aga arvestavad ka sellega, et laps on piisavalt suur.
oli enamasti väljaõppinud arkebuusilask ja või suurtükispetsialist, st laskur. Linnuste kaitsmisel olid nad asendamatud. Sõjasulased võisid kuuluda ka mõne rüütli kaaskonda ning jäid sel juhul arvuliselt märkimata, mistõttu väljend rüütel ei kajasta kaugeltki kaitsjate tegelikku arvu. Edise puhul näib olevat tegemist pigem sõjasulastega, kellele kindlasti lisandus kaitsejõuna veel kohalik mõisarahvas (keda võis olla kümneid) ning relvastatud talupojad. Üks on selge, Ediselt tasub otsida hoopis suurema kaitsekompleksi jäänuseid, kui seda eeldatakse üksiku torni põhjal, mille viimased jäänused lammutati pärast Teist maailmasõda. Seni ainuke spetsiaaluurimus Edise linnusest on U.Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui pelgalt tornlinnus. Võib oletada, et 17. Ja 18
d) Toiduaine tööstus. Meierid ja tapamajad. e) Masina ehitus tehased. Et rahuldada siseturgu loodi masinatehaseid mis lõid põllutööriistu, kütteseadmeid, mitmesuguseid tööpinke ja teeehitusmasinaid Kuigi käis tegus ettevõtete loomine oli tööstuse areng siiski madal, sest ei leitud turgu- valmistoodangu kvalteet ja omahind ei võimaldanud edukalt konkureerida Lääne-euroopas. Sotsaalseks probleemiks jäi ediselt tööpuudus. Rahareform Leo Sepa eestvedamisel ja Rahvasteliidu vahendusel hangiti Inglise pankadelt 28milj kroonine välislaen mille abil korraldati ümber Eesti Vabariigi rahandus ja pangandus. 1jaanuar 1928a hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mitte tagatiseks oli olemas katteevara. 1920a suudeti vabanenda venemaa majanduslikust pärandist ja algas eesti majanduse intgreerumine Euroopa majandusruumi.
annaabi.ee 
