XLVII. Armastus sünnitab armastust. Amor gignit amorem XLVIII. Haridus jätab jälje käitumisele. / Tegevus muutub harjumiseks. Abeunt studia in mores. XLIX. Ei midagi uut päikese all. Nihil sub sale novum. L. Vapraid aitab (ka) saatus. Fortes fortuna adiuat. LI. Iseenda valitsemine on suurim võim. Imperare sibi maximum impeium est. LII. Loodus kardab (/ei salli) tühjust. Natura abhorret vacuum. LIII. Me sööme, et elada, mitte ei ela, et süüa. Edimus, ut vivamus, non vivimus, ut edimus. LIV. Läbi raskuste tähtede poole. Per aspera de astra. LV. Lõpp kroonib tööd. Finis coranat opus.
Contaria contrariis curantur vastandit ravitakse vastandiga. D De gustibus non est disputandum maitsete üle ei vaielda. De mortuisveritas surnute kohta tõde. Donec eris felix, multos numerabus amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris kuni oled õnnelik, on sul palju sõpru; kui aga tulevad rasked ajad, jääd üksi. Dulce est sociou habuisse malorum meeldiv on omada õnnetuses kaaslasi. Durum patienta frango raskuse võidan kannatlikusega. E Edimus, ut vivamus, non vivimus, ut edamus me sööme selleks, et elada, mitte selleks, et süüa. Errare humanum est eksimine on inimlik. Est dolendi modus, non est timendi kannatusel on mõõt, hirmul mitte. Esse quam videri pigem olla, kui näida. Est odus in rebus asjadel on mõõt. Est quadem flere voluptas pisarates on mõningane nauding. Ex virtute nobilitas coepit voorusest algab õilsus. F Faber est suae quisquae fortunae igaüks on oma õnne sepp.