joonis 7a ja 7b) või mõlemad suletud jooned (vt. joonis 7c). Suletud joonte korral on käsus RULESURF ka oluline, kus on nende joonte algus- ja lõpp-punktid (joonisel 7c on need tähistatud nooltega). 7 Joonis 7. Neljast etteantud joonest (servast) koosneva kinnise kontuuriga määratud pinnale kahe- mõõtmelise võrgu moodustamine toimub käsuga EDGESURF. Saadav võrk kujutab endast Coons'i pinda (see on teatav bikuup-pind, mis interpoleerib nelja etteantud serva). Käsk EDGESURF nõuab nelja serva valimist (ükshaaval hiirega osutamist). Sealjuures on oluline, millisele servale esimesena osutatakse, sest piki seda serva (ja tema vastasserva) määrab võr- Joonis 8. gu tiheduse just süsteemimuutuja `SURFTAB1 väärtus. Tema naaberservadel määrab võrgu
66 9) U ↵ Tühistab eelmise alamkäsu kui tervikuga tehtu, kuid mitte mõne alamkäsu sisemise võtmesõnaga tehtu, näiteks TIPU-töötluse alamkäsu. . . . 10) R ↵ 11) ↵ (väljumine käsust) B) Käsu PEDIT kasutamine ruumilise liitjoone 3DPOLY muutmisel ja parandamisel on tuuakse selle joone kirjelduse juures. C) Käsu PEDIT kasutamine ruumiliste võrkpindade (EDGESURF, REVSURF, RULESURF, TABSURF, 3D, 3DFACE, 3DMESH) geomeetria muutmisel ja parandamisel kirjeldatakse ruumiliste pindade juures. NB! PFACE – objekti ei saa käsuga PEDIT muuta. D) Ruumilised kehad on töödeldavad ja muudetavad käsuga SOLIDEDIT, ja veel käskudega näiteks INTREFERE (kehade ühisosa määramine), INTRESECT (ühisosa kujundamine), SECTION (ristlõike leidmine), SLICE (lõikamine tasandiga), SUBTRACT (kehade üksteisest
1 (või ON) – topelt-klõpsu toimeid saab kasutada. Palju-kõrvaliste hiirte puhl lähtuda nende kasutusõpetustest. Kolm punkti „ . . . „ – käsu kirjelduses tähendab, et eelkirjeldatud tegevust või tegevusi saab käsust väljumata mis tahes arv kordi korrata. Kolmemõõtmeline kujutis võib olla kas kolmemõõtmeline pind, kus objekt on ümbritsetud nullilist paksust omavate pindadega (näiteks käskudega EDGESURF, REVSURF, RULESURF saadud objektid) või siis kolmemõõt- meline keha, mida AutoCAD vaatleb umbse, massiivse, seest täis objektina (näiteks käskudega BOX, EXTRUDE, TORUS, WEDGE saadud objektid). Tihti kasutatakse kolmemõõtmelise keha või pinna puhul lühendit 3D-objekt. Kontrollkujutis – vahekujutis, mida kuvatakse joonisel, harvem vestlusaknal, ja mis