ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Muusika teraapiline kasutamine hõlmab väga laia valdkonda. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. 1.2 Muusikaravi meditsiinis? Juba 19. sajandi lõpul, eriti aga 1950.–1970. aastatel uuriti maailmas intensiivselt muusika mõju inimese kehale. Tulemused näitasid, et muusika mõjutab südametööd, vererõhku, hingamissagedust, nahareaktsioone (muutused naha galvaanilises elemendis), ajupoolkerade tööd, lihaste tööd ja motoorseid reaktsioone ning samuti endorfiinide teket.
6 loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. Muusikateraapia protsess annab inimesele võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu. Muusikas peegelduvad inimeses toimuvad protsessid, kutsudes esile emotsionaalseid reaktsioone, mis võivad hõlmata väga laia skaalat puhtast rõõmust ja elevusest sügava kurbuse ja hirmuni. Muusika poolt