Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu. 3. Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud, kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad:
Nende eesmärk on mõjutada poliitikat ilma võimule tulemata, siis kui poliitika puudutab nende konkreetset rühmahuvi. Huvirühmade asemel kasutatakse ka terminit surverühm, mis tegelikkuses ei ole täpne sünonüüm. Huvirühm võib muutuda surverühmaks, kui antud huvirühm koondub ja esitab täpselt oma nõudmised vastava seaduse või otsuse vastu. Huvirühmi võib liigitada peamiselt kaheksal erineval viisil: anoomiline, mitteassotsiatsiooniline, edendamisrühm, kategooriakaitse, ametiühingud, ettevõtjate ühendused, poliitika kogukond ja institutsionaalne rühm. Anoomilised rühmad on tekkinud vastureaktsioonina ning neil puudub struktuur. Mitteassotsiatsioonilistel rühmadel puudub samuti struktuur, kuid nad on stabiilsemad. Edendamisrühm ja kategooriakaitse rühmad kuuluvad assotsiatsiooniliste rühmade alla ehk neil on kindel liikmeskond, struktuur ning pidev tegevus