Pole kindlat organisatsiooni ega liikmeskonda, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi v katekooriaga (nt muinsuskaitse- v keskkonnaorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid). Tekib kodanikualgatuse põhjal, tugineb vabatahtlike tegevusele. Survegruppide mõju poliitikale: 1. kaudne avaliku arvamuse kujundamine · Massimeedia, reklaam, massiaktsioonid. Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace). · Koostöö eraonnaga valimiste ajal. Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist. 2. otsene võimul olijate mõjutamine
Nad edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte vaid grupi liikmetele. Näiteks: grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab oma tegevusega kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise edendamisele. Kaudne surve- Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Selline tegevusviis on iseloomulik edendamisgruppidele. Teine tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Kui survegrupp peab oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele.
annaabi.ee 
