) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 1m; sellest nähtub, et järve valgala on võrdlemisi suur. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja üsna hästi segunev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal. Taimestik oli 1954
kaunis haljastus. Tehisjärves on tehissaar ning väliujula koos hüppetorniga. Ranna pargi vanuseks arvatakse olevat üle 200 aasta ning tõenäoliselt kuulus park endisele kirikumõisale. Vanem osa on rajatud regulaarses stiilis, kuid aja jooksul on see kujunenud vabakujuliseks tihedate puudegruppidega, segastiilis pargiks. Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007. TÜRI MÕISAD: Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk Eesti moorentasandik, lamm ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama. Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal
annaabi.ee 
