erinevad kui praegu. Üldiselt oli tegu rahuliku ja unise provintsilinnakesega, mille vaikust ja rahu vaid harva häiriti. Linnade kiirel arenemisel ja laienemisel on sageli tähele pandud liiklus- ja ärikeskuste jagunemist ning city’st eemal väikeste keskuste moodustumist. Ka Tartus peab see nähtus paika suure Karlova eeslinna tekkimisel. Seal esineb äritänav – city’ke en miniature, suure rahvastikutihedusega kohas. Linna suurima laienemistendetsiga lõuna ja edelaserva abil on seletatav, et linnasüda on levinud lõuna sihis keskaegse linna, traditsioonilise vanalinna piiridest välja.See nähtus on seda huvitavam, et nii keskmiste kui suurlinnade city on püsinud enamasti keskaegse linna kindlustatud ala piires. Juhul kui linna laienedes ja arenedes enam- vähem kontsentriliselt vanema, kindlustatud keskuse ümber kujuneb, langevad city kui tsentraliseeritud, momendil-moodustunud linnaosa piirid enam-vähem ühte eelmisega –
Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1]
Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1.3 Maastikuline liigendus
annaabi.ee 
