), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga). Inventariruumis paikneb varuväljapääs hoonest. Hoone tehnilisse ruumi, kus paikneb õliküttel põhinev keskküttekatel, on võimalik pääseda ehitise kaguküljel asuvast sissepääsust. 2. ARHITEKTUURNE OSA 2
Keskmine tuule kiirus D N O S A J J M A M V J 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Võru Sõrve Graafik 5. Kuude keskmine tuulekiirus (m/s) Sõrves ja Võrus 1966-2010 (11) Tuulekiiruste erinevused rannikulise Sõrve ja mandrilise Võru vahel on suured. See erinevus on tingitud sellega, et rannikul, eriti edelapoolsel, pole takistusi tuule jaoks, mandril on aga olemas metsad, linnad ja kõrgustikud. Vaatamata aga sellele numbrilisele erinevusele, on tuulekiiruste kõikumine mõlemates kohtades sünkrooniline. 19 Graafik 6. Võru ja Sõrme aasta keskmine tuuleroos (%) 1966-2010 (11) Keskmine aastane tuuleroos
annaabi.ee 
