Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru, kellega oli üle elatud kurbusehetki. Sõpru, kes olid üksteist kaitsnud ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olnud. Sõprus on teoses ,,Läänerindel muutusteta" üks edasiviivamaid jõude. Sõprus aitas neil noortel säilitada kaine mõistuse ning muuta sõda talutavamaks. Noorte jaoks muutus sõjas ka perekonna tähtsus. Kuigi raamatu peategelane Paul Bäumer oli koju puhkusele sõites tõeliselt õnnelik oma ema ja õe nägemise üle, ei olnud kodus olemise tunne enam see, mis ta oli varem olnud. Isegi perekonnaga aega veetes, olid ta mõtted sõjaväe juures. Puhkus oli Pauli jaoks justkui kahe tule vahel olek, mis kõik rängemaks tegi. Teistkordne
Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori" (1673-81) ja nn. ,,Kingo lauluraamatu" (1699) viisideks kasutada ka kergemaid ja elavamaid rahvaviise ja ilmalikke meloodiaid. Need olid aga siiski ainsad rõõmustavad erandid üldises halluses. Valgustusaeg, klassitsism ja esiromantika 18. saj., võõrkeeled olid au sees. Ludvig Holberg taani üks suuremaid ja edasiviivamaid vaimsusi, kes sai nii vana mahakiskujaks kui ka uue ehitajaks. Ludvig Holberg (1684- 1754) oli norralane, sündinud Bergenis keskmiselt jõuka ohvitseri perekonnas. Sel ajal oli aga Norra Taani provints. Juba varakult ilmnes tal rännukihk. Kaotanud noorelt vanemad , tegi Holberg 20-aastasena teoloogiakandidaadi eksami Kopenhaagenis ja viibis seejärel välismaal: Hollandis, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Ta tutvus erinevate teadlaste ja filosoofide töödega, nt
annaabi.ee 
