" või ,,Ära sigatse!", samuti on võimalik hinnata kommentaare. Need kõik on tugeva kodanikuühiskonna väljendusvormid ja aitavad meil paremini hakkama saada. Kõige paremini toimivad alati vabatahtlikud algatused, kus inimesed ise tõrjuvad eemale ühiskonnale ebasobiva käitumise. Antud juhul on need kommentaatorid, kes ise filtreerivad välja halvustavad ja muidu ebasobivad tekstid. Arvamuste paljususega kaasnevad paramatult konfliktid, kuid siinkohal tuleb vahet teha edasiviival kritiseerimisel ja lihtlabasel sõimamisel. Viimase levikut tuleks Eestis kindlasti takistada, sest see rikub sõnavabaduse tegeliku eesmärgi mainet. Oluline on seega, kas me soovime sõnavabadust mingilgi määral piirata või sobib meile ka sellega paramatult kaasnev mustem pool. Kõik sõltub meie taluvuspiiridest ja ühiskonnas kehtivatest normidest.. Võib nentida, et sõnavabadus on suurepärane ja oluline osa meie ühiskonnas arengus.
Meresõidu õiguspõhimõtete üle tuli vaielda ilmaliku õiguse alusel. Mereteedel hakkasid esinema konfliktid hollandlaste ja portugallaste vahel. Noor ja kuulus advokaat Hugo Grotius (1583-1645) koostas sajanditeks kasutusele jäänud uurimuse „Vaba meri (Mare liberum)“, mis avaldati 1609. aastal. Grotius lähtus veel traditsioonilisest loomuõigusest ning ostuas, et igal rahval on lubatud külastada teisi rahvaid, kellega kaubelda. Ta esitas õigusprobleemi uuel ja edasiviival moel vabastades selle sõja- ja kaaperdamisõigusest ning muutes rahuliku kaubanduse konkureerivate rahvaste põhimõtteks. Sellel alusel vaidlustati portugallaste nõue ainsana liikuda idapoolsetel maailmameredel. 6 Loomuõiguse järgi on meri kõikidele laevadele vaba, seega portugallased ei tohtinud võidelda teiste merevabaduse vastu.
annaabi.ee 
