üleminekuperiood – 1990-1992 aastatel EV Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina Sündmused autonoomiaseadus (30. märts 1917) – Eesti sai oma ajaloolised etnilised piirid Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis (15. november 1917) – ainult Maapäeva otsused on legitiimsed ja tehti otsus, et Eestist peab saama iseseisev riik Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (23./24. veebruar 1918) – Edasitungiv Saksaama okupeeris nüüd Venemaa asemel uue iseseisva riigi Vabadussõja algus (28. november 1918) – Eesti iseseisvuse kehtestamine relvajõul Võnnu lahing (22. juuni 1919) – võit Landeswehri üle, võidupüha Tartu rahuleping (2. veebruar 1920) – Vabadussõja lõpp, Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust detsembrimäss (1. detsember 1924) – eesti kommunistide läbikukkunud sõjaline riigipöördekatse autoritaarne riigipööre Eestis (12
selgeilmelisi künkaid ja kühme. b) otsamoreenid - positiivsed pinnavormid, mis koosnevad moreenist ja markeerivad kunagist jääserva asendit. Kuuluvad marginaalsete kuhjevormide hulka moodustudes jääservaga paralleelselt. Nende mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast meetrist kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria - proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Otsamoreene liigitatakse: a - survelised otsamoreenid. Teke - edasitungiv aktiivse jää serv lükkab enda ees kivimimaterjali positiivseks pinnavormiks. Sealjuures surub liustik kokku igasugust materjali, mis ta teele satub nii vanemaid moreene, gfl, lgl setteid. Seal võib olla ka aluspõhjast kaasahaaratud pangaseid. Kõik see materjal on segi paisatud ja kokku surutud. b) kuhjelised e puistelised otsamoreenid - kujunevad passiivse jääserva tingimustes. Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena. Kuhjelised otsamoreenid koosnevad jää
annaabi.ee 
