Pihkvasse. Seda kaupa olnud rohkesti, nimelt 900 marga väärtuses ja enamgi. See oli esimene kord kui Hansa kaupmehed sekkusid Eesti küsimusse nõudjana. Hansa kaupmehed tahtsid ristisõdijate toel saada oma kätte kogu kaubanduse Eesti sisemaa maanteedel ja jõgedel. Need olid kaugkaubanduse suunad: Pärnu - Viljandi - Tartu - Pihkva - Novgorodi veetee ning Riia - Viljandi - Tallinna maantee. Peale Daugava suudmes Riia linna rajamist 1201. aastal said hansa kaupmehed edasitungil itta kindla tugipunkti. Järgnevatel aastatel Gotlandi ja Põhja-Saksa kaupmehed varustasid ristiretketest osavõtjaid laevadega ja pidasid tihedat ühendust Riiaga. 1478-ndatel aastatel kaotas Novgorod Moskvale oma iseseisvuse. 1481. aasta kevadtalvel, 1. märtsil alustasid Ivan III saadetud Pihkva, Novgorodi ja Moskva ühendväed Viljandi linna ja linnuse piiramist. Linnas süttisid hooned, nende hulgas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga
aga ei juletud teha , sest kardeti eestlaste rünnakuid. (Suvel Riia linna piiramine) Eestlased hakkasid abi otsima väljaspoolt kodumaad. 1216. aastal läkitati saadikud Polotski vürsti Vladimiri juurde, ettepanekuga rünnata Riiat. Valitseja oli nõus ja kogus peagi liitlasi Leedust ja Venemaalt. Sõjaretkele asumise ajal Vladimir suri ja üritus luhtus. Eestlaste ja venelaste vahel hakkas kujunema sõjaline liit, millele aitas kaasa ka see, et sakslased olid oma edasitungil ohustamas ka Vene alasid. 1217.a. veebruaris asus Novgorodist suurem vägi Eesti poole teele, Pihkvas liitus sellega sealne vürst. Eestis kutsusid saadikud rahvast Otepääd vallutama. Saarlased, harjulased ja sakalased koos venelastega asusid linnust piirama. Kokku oli mehi umbes 20 000. Ka sakslastele tuli Riiast abi - ordumeister Volquin oma väega. Linnuse piiramine kestis üle 17 päeva, mille järel sõlmiti rahu: sakslastel lubati
annaabi.ee 
