Tõsiseks probleemiks on tänapäeval noorte kokkupuuted suitsetamise ja alkoholi tarbimisega. Võrdluseks teiste riikidega oleme meie esimeste hulgas seoses noorte varajase alkoholi liigtarbimise poolest ning kasvavaks probleemiks on saamas ka narkootikumide (sealhulgas kanepi) tarbimine. Kas sellised noored ongi meie tulevane põlvkond? Igasugused karmimad meetmed noorte suitsetajate, alkoholi ning narkootikumide tarbijatele on edasisamm õiges suunas, mida mina pooldan sajaprotsendiliselt. Tänavatel me näeme tihti noori, kes rikuvad oma tervist suitsetamise ja alkoholiga. See võib tekitada neis ärevushäireid ja muudavad nad agressiivseteks. Selle tagajärjel tekib üha enam rohkem vägivaldseid noortekampu, kes korraldavad linnatänavatel rohkem probleeme. Enamasti tuleb selline käitumine kaasa kodust. Iga lapsevanem kasvatab oma lapsi erinevalt. Lapsevanematega tuleks konsulteerida ja rääkida,
vett saada. Loodi niisutussüsteemid üleujutuste ajal kogunes vesi tehislikult loodud tiikidesse või siis ümbritseti põllumaad kuival ajal tammidega, et vesi sealt ei kaoks. Kasvuperioodil lasti mesi mööda kanaleid põldudele, et need saaksid niisutatud. Niisutussüsteemid aitasid põlluharijaid ning samuti andsid juurde tööd, kuna kanaleid pidi keegi valvama ning pidi olema järelvalve, et keegi liiga palju vett ei võtaks oma põllu jaoks. Niisutussüsteemid olid küll suur edasisamm, kuid ajapikku muutis niistusvesi maapinna soolaseks ning teatud viljad enam sumerite aladel ei kasvanud. (Crawford, 2013: 14-18, 36- 40) Sumerid tegelesid erinevate aladega ning neil oli kaupu, mida mõnes muus piirkonnas polnud saadaval. Hakkas tekkima kaubavahetus ning see aitas omakorda kaasa majanduse arengule. Sumeri aladel kasvatati datleid, valmistati keraamikat ja nii edasi. Oma kaupa saadeti ka oma linnriikidest välja. (Crawford, 2013: 447-452)
18. sajand oli aga inimkonna tööstusajaloos üks olulisemaid pöördepunkte. Näiteks 18. sajandi alguses töötas juba maailma esimene vabrik, milleks oli siis vee jõul töötav inglise John Lombe´i siidiketrusvabrik. Kuid varsti pärast seda hakkasid masinad ja sõidukid töötama aurumootori abil. Juba 18. sajandil töötati välja sellised esemeid valmistavaid tööriistu nagu treipingid, freesid ja puurid. Elektri kaasamine 19. sajandi tööstusele oli aga järjekordne suur edasisamm. Näiteks sellel sajandil asendati kõik aurumootorid elektrimootoritega. Elekter võimaldas esimest korda luua ka kunstlikku valgust. 20. sajandi alguses luuakse koosteliin, mis võimaldas lihtsamat, kiiremat ja odavamat suurtootmist. Esimesena kasutas seda Henry Ford. 20. sajandi keskpaiku leiutati plast, mida tööstuses ohtrasti kasutatakse. Umbes samal ajal ilmuvad tööstusvabrikutesse arvutid ja tööstusrobotid, mis võtavad inimestelt üha rohkem tööd üle. Kuid juba 21
annaabi.ee 
