Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises
mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud Antandi survel korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine üle Jugla järvede joone, andis major Fletcher 29. mail 1919 käsu pealetungi jätkamiseks Daugavast põhja. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski 31. mail kolmes kolonnis. 2. juuni õhtul jõudis kolonn Jrikisse ning võttis kontakti Läti brigaadi staabiga Csises. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner 3. juunil käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Samuti käskis Laidoner viivitamatult
käivitas järjekordse parteipuhastuse, 1932-33 heideti välja kuni 18% kõigist kommunistidest, domineerisid just vanad. Parteis suurenes hiljem kommunistidega liitunud parteilaste osakaal, nomenklatuuri osakaal. Pärast marksistide-leninistide rühma purustamist kutsuti 1934 kokku partei järjekordne kongress, mida hakati nimetama ka võitjate kongressiks. Ametlikult kõlasid väited, et igasugune opositsioon on NL-s likvideeritud, nüüd toimub võitjate edasimarss ja sots ühiskonna lõplik üles ehitamine NL-s. On räägitud ka sellest, et võitjate kongress polnud sugugi väga üksmeelne, olevat suutnud kõik senised erinevad fraktsioonid koonduda ühise eesmärgi ümber Stalinit kukutada, olevat tehtud isegi katseid seada Stalinile vastaskandidaat Sergei Kirov, Leningradi parteijuht, väidetavalt olevat talle tehtud ka ametlik ettepanek kandideerida Stalini vastu, lükanud tagasi ja andnud isegi teada, et selline kava on olemas
annaabi.ee 
