.? Kas olete mõelnud, et kes küll sai kirjutada NII hea raamatu? Mina olen. Minu jaoks on see raamat ,,Elu algab täna", mille autoriks Sass Henno. See teos on niivõrd eluline, sokeeriv ning samas tohutult aus ja otsekohene. Olukordadele on lähenetud nii kõrvalvaataja kui ka tegelase enda seisukohalt. Kogu selle masendava olukorra juurde on põimitud mõneti iroonilisi kommentaare asjaosaliste endi poolt. Peale igat sündmust tekib selline mõttetulv, et see paiskab üles, õhku, edasilugemise soov toob aga tagasi maa peale. Minu jaoks oli see teos kui mu enda loodud ameerika mäed. ,,Elu algab täna" näitab meile kuidas ning kui tihedalt on inimesed üksteisega seotud. Ma toon lihtsa näite. Oletame, et Mari viskab oma banaanikoore maha, siis antud teos näitab ka meile, kuidas Mart selle otsa koperdades oma käeluu murrab. Kui Mart otsustab minna kiirabisse, et oma käevalu põhjust teada saada, kohtub ta arstiga, kellel on väga halb tuju. Arsti halb tuju on aga seotud sellega,
raamatu lugemine valmistas mulle tohutut raskust. Seda aga absoluutselt mitte sisu, vaid vormi tõttu. Enamikuga esitatud väidetest sain ma kas täielikult või osaliselt nõustuda ja ka antud teemal kirjutamise idee iseenesest tundub põhjendatud, stilistika oli aga piinarikas. Raamat oli suuresti üles ehitatud nõretavale küünilisele huumorile, mis teatud koguses võib olla isegi värskendav, antud juhul aga ületas kriitilise piiri juba peale esimest peatükki ning muutis edasilugemise katsumuseks. Mulle tundub, et ehk osaliselt just sellest tulenebki ka mu peatükivalik esimene- sest siis suutsin ma veel jälgida sisu, mitte niivõrd erutuda vormist. Lõigu lõpetuseks pean ent lisama ka seda, et nähtavasti tuleneb minu tohutu kriitika sellest, et konkreetselt selliste asjadega ma tööalaste erinevuste tõttu peamiselt pabeimajanduse välistamise ja kindla töökoha ning aja puudumise tõttu - isiklikult kokku puutunud ei ole ja
viga on vastupidine – tuumaga sidumata huvilugu jääb omaette tükiks uudise alguses, mis meenutab pigem lisapealkirja. Kolmas halb võimalus on see,et huvilugu sobib küll tuumaga kokku, kuid häälestab lugejat valesti, andes talle ülejäänud uudisega sobimatu meeleolu, tooni, tunde. • Kolmandaks, huvilugu peab alati olema enne tuumlõiku. Uudise esimene lõik lugejas äratab huvi edasilugemise vastu ja teine lõik annab teada, milles on loo tuum. Ülesanne on meelitada lugejat lugema. Huviloo tüübid Huvilugu on lühike stseen, detail, tsitaat vms, mis illustreerib uudise teemat, kuid ei ütle täpelt, millest uudis räägib. Selle abil peab ta äratama lugejas huvi loo vastu. Põhilised ajalehtedes kasutatavad algusetüübid on järgmised: • Jutustus, stseen, konkreetne sündmus. Jutustus on kõige poulaarsem algus. Sisaldab
annaabi.ee 
