(Kalda, 1991) Küllalt kaalukas on olnud Paul-Eerik Rummo tegevus luuletõlkijana. Ulatuslikumalt on ta eestindanud soome nüüdisluulet ja D. Thomase loomingut. (Kalda, 1991) 2. LOOMING Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Põhiosa tema lüürikast on ilmunud kõigest seitsme aasta jooksul, 1962-1968, kuid need olid nii Rummo kui eesti luule jaoks tõelised seitse vilja-aastat. Noore poeedi kiiresti edasiliikunud looming esindab suuri muutusi selleaegses lüürikas. (Süvalep) Paul-Eeriku parimad tekstid on kokkupuutes mingi olulise maailma- või elukogemusega, on jõudnud sellele nii lähedale, nagu võib ainult luules. Seejuures pole tegu ei religioosse 4 elevusega ega programmilise sümbolismiga, milles tavaliselt on nähtud maailma luulelise hõlmamise võimalust. Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas
rõhk. Kui ühel pool mäge tekivad kõrgema atmosfäärirõhuga piirkonnad, hakkavad õhuvoolud liikuma mäeharjade poole, libisevad neist üle ja laskuvad mööda mäekülge alla. Nii sünnivadki mägedest puhuvad soojad tuuled. Soojad on nad aga seetõttu, et harjadelt orgudesse allavalguv hõre ja jahe õhumass tiheneb ja soojeneb iga saja meetri kohta muutub õhk laskumisel 0,5 1,0º C soojemaks. Edasiliikunud õhumasside asemele voolavad üha uued ning nende ringkäik haarab kaasa suuri maa-alasid. Mistraal on külm põhjatuul, mis puhub talvisel ajal Vahemere rannikul ja Lõuna Prantsusmaal. Oma nime on ta saanud ladinakeelsest sõnast magistralis, mis tähendab "peamine". Lõuna Prantsusmaa tuultest ongi ta kõige peamine talle pole seal võrdset. Siroko on itaallaste poolt moonutatud araabiakeelne sõna "sark" ida. See on Vahemere keskosas esinev kõrbetuul, mis toob
annaabi.ee 
