Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"edasilevivad" - 2 õppematerjali

Elektroni kiirguse lainepikkus
9
docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

Mitu meetrit kukub iga 8 km pikkuse orbitaallennu ajal sputnik? orbitaallennul kosmoselaeva kaugus Maast ei muutu (s0=const=0) Millal peab kettaheitja ketta käest lahti laskma, et sektorisse tabada? Mis määrab keha tasakaaluasendi? Keha tasakaalu määrab teda ümbritsevate väljade potentsiaali kuju Mis vahe on võnkumistel ja lainetel? Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt võnkeärrituse edasilevimise kiirusele. ENERGIA Kui jõusuunalist liikumist pole, on tehtud töö 0. Kuhu kadus kütuse põlemisel saadud energia? Soojuseks! Heledus ei kajasta üksnes energiatarbimist. Mida veel? Rahvastiku tihedust

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

osaleda. Võnkumiseks nimetatakse keha liikumist tasakaaluasendi ümber. Mittesumbuv võnkumine – kui võnkumise ulatus protsessi kordumisel ei muutu. Harmooniliseks võnkumiseks nim.mittesumbuvat võnkumisi, mille hälve on määratud siinus või koosinusfunktsiooniga. Maksimaalne hälve on amplituud. Mis vahe on võnkumistel ja lainetel? pendel võngub, aga merevesi lainetab. Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt võnkeärrituse edasilevimise kiirusele. Pikkilaine – osakesed võnguvad piki laine leviku suunda. Ristilaine – osakesed võnguvad risti laine leviku suunda. Jõu ühik njuuton (N) on juba tuletatud ühik: Üks njuuton (N) on

Füüsika → Bioloogiline füüsika
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun