Õppida oli maailast veel palu ja selleks, et kõigest sellest teada saada läksin kooli. Algus oli suht hea, aga mida suuremaks läks klassi number seda halvemini minema hakkas. Enda arust olin umbe tark ja tegin palju ullusi. Aga kogu tõde oli see, et ma ei teadnud maailmast veel mitte kui midagi. Koolis olin käinud vähe ja õppida oli veel palju. Tegin mingid 3 klassi lõpu tööd ja sellise pahna enam- vähem ära. Selle üle oli mull muidugi hea meel ja loomulikult ka mu vanematel. Edasil läks vähe halvemini, sest õppisin täpselt nii palu, et saaks kolme kätte ära. Möödusid aastad, mõned head ja mõned halvad. Läks üle küngaste ja kändude kuni lõpetasin kuuenda klassi ja siis muutus äkitselt kõik. Ma vahetasin kooli, stiili, sõpru, elukohta, ajukanaleid, õpetajad jne. Mu elu muutus totaalselt, kuid oli miski mis oli ikka sama. See oli suhtumine venelastesse ja vene keelde. Uues koolis läks algul mõni asi üpris hästi ja teine halvasti
Või teine näide 1952-53 aastal, lühikest aega, olid ka Eestis oblastid. Kolm oblastit Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Püsisid nad kolmandik aastat, sest see oli absurdne kopeerida nii väikeses vabariigis suurte haldussüssteemi. Terve meie vabariik on väiksem kui Vene Föderatsiooni enamik oblasteid, ent selliseid narrusi tol ajal tehti, kõike püüdi ühe vitsaga lüüa. See mõjutas lehtede ilmumissagedust enamik oblastilehti ilmus 5 korda nädalas, "Edasil" võttis kaua aega sõdimist, et tagasi saada neljapäevane leht. Maakonnalehena ilmus 6 korda nädalas, alles 1966 õnnestus see üks number tagasi saada. Põhimõtted kujundasid tõepoolest süsteemi, see polnud mingi lihtne asi. 1.3 Hierarhiline süsteem Keskel kohal olid ainupartei (Kompartei) väljaanded, seda toetasid teiste organisatsioonide väljaanded, kes allusid sellele samale, kommunistlikule parteile.