*Veevarustus vee sisse ja väljavoolud hoida vabad (restide puhastamine) *Surnud tsoonidest sõnniku eemaldamine *Hapniku vette lisamise seadmed (koonused difuusorid) *Andmete registreerimine (Vee temperatuur, hapnikusisaldus, söödakasutus, kalade mass ja suremus) *Bioturvalisuse nõuete täitmine Tootmise tsükkel *Sõltub eesmärkidest asustusmaterjal või kaubakala, portsjonvõi suur forell, millal saadakse vastsed või edasikasvatamiseks noorkala, kui suurena nad ostetakse, milline on veereziim *Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve. Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Eesti kalakasvatajad ostavad praegu noorkala naabermaadest sisse ja ise enamasti ei paljunda. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt marjana, 5-15 g maimudena või suuremate - aastaste kaladena
tööstuslik kasvatus Nende kasvatusviiside vahelised erinevused pole selgepiirilised. 3.1.Vähipoegade kasvatus 3.1.1. Marja hautamine Eraldihautamine Mari eraldatakse ema laka alt ja hautatakse inkubaatoris soojas vees kiirendatult. Kunstlikul hautamisel ei saa nakkushaigused tavaliselt emastelt kanduda noorjärkudele. Poegade koorumist saab nihutada looduslikust varasemaks ja seepärast on võimalik toota suuremat asustusmaterjali nii asustamiseks looduslikesse vetesse kui edasikasvatamiseks. Looduslähedane hautamine Marja hautatakse emaste laka all kas normaalreziimis või soojas vees kiirendatult. Looduslähedase hautamise puhul võivad haigused emastelt kooruvatele poegadele üle kanduda. Poegade koorumist võib sarnaselt taimede ajatamisele kiirendada ja seeläbi toota suuremaid poegi asustamiseks või edasikasvatamiseks. 15 Normaalaegne hautamine Emaseid peetakse sisebasseinides või tiikides (november-juuni)