Kreeta kunstis kujutati loodust, eriti härgi, aga ka spordivõistlusi ja usu- pidustusi. Kunstis ilmneb naiste suhteline domineerimine, mis viitab nende suhteliselt kõrgele ühiskondli- kule positsioonile (võrreldes teiste varaste tsivilisatsioonidega). U 15. saj. eKr Kreeta vallutanud kreeklased võtsid omaks kohalike eluviisi ja kombed, ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele (nn lineaarkiri B, mida osatakse tänapäeval lugeda). Minoliline kultuur levis nüüd mandrile, kultuuri edasikandjaiks said kreeklased, kuna Kreeta kaotas järk-järgult oma senise tähtsuse. Kreeka mandriosas kujunenud Mükeene kultuuri iseloomustasid samuti lossid, kuid need olid tugevasti kindlustatud (nn kükloopiliste müüridega) ja nende ümbert puudusid linnad. Tõenäoliselt olid lossid üks- teisest sõltumatute riikide keskused, mis arvatavasti seisid pidevalt omavahel sõjajalal. Seda lubavad arvata nii võimsad müürid losside ümber, relvaleiud kui ka sõjatemaatika kunstis.
Rollimängijad loevad hoogsalt Tolkieni raamatuid, sest tegelased pärinevad enamasti just sealt, aga lisaks avaldatakse ka eraldi rollimängu õpetusi, tegelaskujude iseloomustusi (siia kuuluvad ka erinevad haldjaliigid, aga neil ei ole põhjust selguse säilitamise eesmärgil lähemalt peatuda), võimalikke mängusüžeesid jne. Rollimänge võib täiesti arvestatavalt pidada muinasjuttude ja rahvajuttudega võrdväärseks inimeste kollektiivse mälu edasikandjaiks, kui mitte tähtsamaks. Täringutega mängitavas rollimängus AD&D on igal tegelaskujul kuus põhiomadust, mille väärtus määratakse täringuid heites. Nendeks võimeteks on: charisma, constitution, dexterity, intelligents, strenght, wisdom (eesti k – karisma ehk šarm, vastupidavus, osavus, intelligentsus ehk iseseisev mõtlemisvõime, füüsiline tugevus, elutarkus). Need omadused määravad ka mis tüüpi tegelase mängija võib endale valida, seega kui mängija