Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis tähendab seda, et 3 riigi kohtunikku otsustavad kas menetleda seda kassatsioonikaebust riigikohtus või mitte menetleda, menetlusse võetakse alla 10% kassatsioonikaebustest. *Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, seda nimetatakse riigisiseseks kohtusüsteemiks. Riigikohtu lahend nt krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse arutelu, ehk see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eesti vabariigi õigussüsteemis eksisteerib ja mida tegelikult ei tohiks olla. 12.Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest- Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 13
võib jagada formaalseteks (kuriteo iseloom, mõistetava vangistuse raskus, varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest kohaldatud karistused) ja materiaalseteks (arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi samalaadseid kuritegusid.). Otsus on üldjuhul edasikaevatav. 5 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 JUSTIITSMINISTRI SEISUKOHT6 Justiitsminister leiab, et süüdimõistva kohtuotsuse alusel on KarS § 87 2 järgi määratav karistusjärgne kinnipidamine kooskõlas PS §-ga 20 ja konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktiga a. Ministri sõnul ei ole samuti põhjendatud väide, et karistusjärgne kinnipidamine oleks
annaabi.ee 
