pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel korrustel, ainult peakorruse aknad on teistest ruudu võrra kõrgemal. Varaklassitsistlike detailide edasielamist 19.sajandi küpsklassitsismis osutavad hoone kõrge katus ja ülemiste korruste akende vahele pingutatud akantsusornamendiga bareljeefid ristkülikukujulistes süvendites. Esikülje peasissekäik on suhteliselt väike kahe tiivaga ja madalreljeefse nikerdusega uks, milleni tõusevad mõned trepiastmed. Peahoone esi- ja tagakülg on sarnased, ainult õuepoolel on vähem eenduval risaliidil sammaste asemel pilastrid. Nendest kahe baasidele on raiutud peahoone ehitamise algus- ja lõpuaasta.
Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House'i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks. Südamlikud kodukirjad Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist. Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma tunnetest, kahtlustest ja kartustest. Ta tänas meest armastuse eest, mis tegi ta elu iga päev õnnelikumaks. Kõige rohkem kartis naine, et nad ei saa pärast surma igavesti ühte kuuluda. Charles hoidis need kirjad alles ja kirjutas ka ise vahel Emmale nn kodukirju.
annaabi.ee 
