1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool, Humanitaarharu kaotati 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures aastail 1926 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 1933 eraõhtukeskkool. Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli
süsteemi. Samal ajal vabanes ka meedia riikliku kontrolli alt. Paljudes riikides püüti testida uue riigi tolerantsust ja saadi aru, et Gorbachev ei kasuta NL-i sõjalist ega majanduslikku jõudu reformistide mahasurumiseks. Peamistele riiklikele kohtadele said Partei-vastased. Lk 321 täpsem kokkuvõte tegevusest 1989. aastal Ida-Euroopas. Maailma pilkude all täitusid Tehhoslovakkia, Ida-Saksamaa ja paljude teiste riikide tänavad inimestega, kes nõudsid inimõigusi. Kompartei edasieksisteerimine muutus küsitavaks. Demokraatlik revolutsioon-vägivallata suutis elanikkond tõugata võimult Kompartei. 59 60 Stabiilsuse lõpp? Üldiselt valitses Teise Maailma riikides stabiilsus. Ülestõusud suruti maha ja kollektiivse elu muster jäi stabiilseks. 40-ndaid iseloomustab mõnd riiki totalitaarne nimi- miilitsariik. Kuid