olemuses vaid ammendub täielikult sellele objektile omastes operatsioonides. Siin sisaldab märk tähistajat, mis viitab tähendusele. 3)On veel olemas Frege mõistekiri, kus tähendus on kui mõte, see on osutus, millele märgid tegelikkuses viitavad. Siin on tähistatav ja tähistaja lahutatud, kuid mõiste ja asi, mille kohta see mõiste käib, on omavahel seotud. 4)On ka semantilise kolmnurga teooria, kus asi ja mõiste on tähistatav, märk aga tähistaja. R.Raua semantilise kolmnurga edasiarenduses haagitakse kogemusmõiste keelemõiste külge, et tekitada tähendust ehk seostatakse kogemus sellega, mida ollakse keeleliselt kirjeldama õppinud. See loob suhte tekstuaalse ja praktilise tasandi vahel. 9. Võrrelge erinevaid vaateid kommunikatsioonile/väljendusele/tõlgendusele. Habermas leidis, et inimene on kommunikatiivne olend, talle on omane kommunikatiivne ratsionaalsus, kaasaja ühiskonnas on see ratsionaalsus pärsitud ning eksisteerib nn
vallandumise. Simmelil on väga eriline koht minu enda arenguloos, kuna tema ideoloogia on tugevalt mõjutanud mu esimest olulisemat kuraatorprojekti kunstimaailmas Ajavaba Päeva, mille kohta võib lähemalt lugeda http://www.timefreeday.net. Klõpsides kiriku aknaluuke, avanevad pildid 2005. aastal toimunud lavastusest Riias. Simmel, kelle näol on tegu rängasti alahinnatud mõtlejaga, jõudis oma ühiskonnakriitiliste mõtete edasiarenduses välja sotsiosemiootika piirimaile. Deduktiivset meetodit järgides taandas ta sotsiaalsed interaktsioonid vähima muutujani osalejate arvuni ning näitas mänglevalt ja veenvalt, kuidas vaid kolmanda liikme lisandumine muudab kardinaalselt dialoogi struktuuri ja jõuvahekordi. Lisanduvate liikmete analüüsis keskendus ta põhitähelepanu lühikese ja kauge võimudistantsiga kommunikatsiooniskeemide võrdlusele,