aastal kaugõppes soome-ugri keelte erialal. NL ajal tegeles mees peamiselt tõlketöödega ja omaloomingu avaldamisega. Esimesena jõudsid lugejateni 1962. aastal ilmunud "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" üks eessammujaid. Mitmed Kaalepi huumoriga luuletused muutusid poplauludeks. 1960-1970 töötas Kaalep Elva Keskkoolis õpetajana. 1976 oli ,,Edasia" korrespondent, 1979-1982 TRÜ tõlkekabineti juhata. Aastatel 1989- 2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Alates ning Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. 1958. aastast elab ja töötab mees Elvas. Elvalastele on Ain Kaalep austatud õpetaja. Ain Kaalepi luule ei ole mitte menu- või mõnuluule, vaid tehniline ja mitmekesine, vihjeline ja laiahaardeline, süvenema kutsuv luule. Selle aegruumiline haare on nii vormilt kui ka sisult
Teksti soodustab mõistmst, aga naabersõnad konkretiseerivad või koguni muudvad naabersõnade tähendust. Süntaktilise struktuuri äratunmine - Tähtis ei ole mitte ainult lekseem, vaid ka selle vorm. ,,Rääkis vennale või rääkis vennast". Sõnaühendid kajastavad erinevaid situatsuoone. Sõnatähenduse seostamine (nt Ruut, mille all on rist, asub kolmnurgast paremal"). Kui räägime koera peremehest või peremehe koer. Mõistmine jaotub kahte rühma: kas saab sammsammult edasia astuda või peame haarama terviku. Kas need sõnad väljendavad mingit suhet või kirjeldavad sündmust. Kui me lauset töömälus ei hoia, siis ei saa ka hästi lausest aru. Seega pikad laused on probleemiks!!!!!!!!!!!!!!!!!! Peame ise mõistma, mis laused on probleemsed, et neid lihtsustada või analüüsi abil aidata neid lastel mõista. AGA teave tuleb alles jätta! LAUSEMÕISTMIST MÕJUTAVAD ASJAOLUD 1) esitluslaadist on mõjutatud. Kirjaliku puhul see, kuidas on omandatud
annaabi.ee 
