Polaarpiirkondade väiksem jooneline moonutus annab neile silindriliste projektsioonide ees selge eelise. Pseudosilindriliste projektsioonide puhul otsitakse pilkupüüdvat vormilist lahendust.[9] Klassikalised pseudosilindrilised projektsioonid on tihti äärmiselt lihtsa algoritmiga. Suur osa projektsioone on õigepindsed, mis lubab neid laialdaselt kasutada atlastes temaatiliste kaartide alusena. [1] • Mollweide projektsioon • Sinusoidaalne projektsioon • Eckerti projektsioonid • Eckerti I projektsioon • Eckerti II projektsioon • Eckerti III projektsioon • Eckerti IV projektsioon • Eckerti V projektsioon • Eckerti VI projektsioon • Goode` projektsioon 7 • Robinsoni projektsioon jne. 9. MAAILMAS ENIM LEVINUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Püstsilindriline projektsioon ehk Mercatori projektsioon
lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne- paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J. Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese programmeeritava elektronarvuti ENIAC (ingl k Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer). Esimeseks elektronarvutiks loetaksegi ENIACi. Selle arvuti pikkus oli üle 30 m (30-50 jalga), kaalus 30 tonni, paiknes 150 m2 suuruses saalis, sisaldas 40 paneeli, umbes 18 000 vaakum-elektronlampi (17480) arvutuste teostamiseks kiirusega (töökiirus) 5 000 operatsiooni (tehet) sekundis (op/s) ja 1 500
Hinna poolest on sellised hübriidseadmed üldiselt samas suurusjärgus kallimate USB mälupulkadega, olles samas odavamad, kui osta sama funktsiooniga eraldi seadmed. Seega saab nüüd soovi korral kanda kahe seadme asemel kaasas ainult ühte. Hinnapoolest jäävad 1GB suurused mälupulgad 500-600krooni piiresse. 3. MAGNETLINT SEADE 3.1 Ajalugu Magnetlint(magnetic tape) võeti kasutusele aastast 1951 Mauchly-Eckerti Univac I (UNIVersal Automatic Computer I) jaoks. 3.2 Ehitus Välimuselt magnetofonile sarnanev seade, mis võimaldab andmeid magnetlindile kirjutada ja neid sealt lugeda. Andmemahud algavad sadadest kilobaitidest ja ulatuvad kuni terabaitideni. Erinevatel salvestitel on töökiirused erinevad, kiiremad suudavad edastada kuni 20MB sekundis. Magnetlint ise koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Põhimikumaterjalina kasutatakse
annaabi.ee 
