Lahuste klassifikatsioon: ideaalsed lahused ( mitteideaalsed lahused ( Raoult'i seadus: Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti aururõhu korrutisega: plahusti = CX lahusti * p0lahusti Krüoskoopia: Krüoskoopia põhineb ainete segu sulamistemperatuuri alanemisel sõltuvalt lisatava aine molaarsest kontsentratsioonist. mx-molaarmass, kk-krüoskoopiline konstant, gx-uuritava aine mass, ts-sulamistemp, ga-alusaine mass Ebullioskoopia: Ebullioskoopia põhineb uuritava aine lisamisel alusele (lahustile), millele järgneb saadud segu keemistemperatuuri tõus (muutus), mis sõltub lisatava aine massist ehk kontsentratsioonist. ke-ebuilloskoopiline konstant, tk-keemistemperatuur Aktiivsus: Komponendi käitumise kõrvalekaldumist tema käitumisest ideaalses lahuses iseloomustatakse aktiivsuskoefitsiendiga i. Osmootne rõhk: arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse
suurus, mis ei olene lahustunud mitteelektrolüüdi loomusest. Vee krüoskoopiline konstant on 1,860C EHK Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. T =Kkm T - lahuse külmumistemperatuuri alanemine K - lahuse krüoskoopiline konstant k M lahuse molaalsus moolide arv 1000g lahustis 230 Ebullioskoopia Ebullioskoopia (ladina k. ebullire keema hakkama) uurib lahuste keemise tingimusi. Analoogiliselt krüoskoopiaga, on siin tähtsaimaks tingimuseks lahuse aururõhk. Ke= (teML):1000m Vee ebullioskoopiline konstant on 0,5160. 231 Kolloidlahused Kolloid on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise. Eristatav pidev faas on see millesse on aine pihustatud ja dispersne (katkestatud) faas