rahvusvahelise kõlbluse ja lepingute pühadust ning tuleb anda kohtu alla. Holland keeldus Wilhelm II välja andmast. Saksa väejuhtide ja allveelaevade komandöride üle peeti kohut Lepizigis. Seda ei tehtud mitte Antanti,vaid Saksa valitsuse sõjakohtus. Karistused olid kerged- rahatrahv või lühiajaline vanglakaristus. See oli esimene kord,kui inimsusevastase kutiteo kontseptsioon sai seadusliku heakskiidu. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1920. aastal toimus Saksamaal nn Kappi puts-monarhistlik riigipöördekatse Berliinis. Ebaõnnestus. 1922. aastal toimus majanduskonverents Genovas Itaalias,millest võttis osa 29 riiki. Lääneriigid otsustasid uurida ,millised on võimalused panna Venemaas maksma revolutsioonieelseid võlgu ning hüvitama välismaalastele natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus võlgade maksmisest ja sisuliselt lõikasid kõige rohkem konver entsist kasu Nõukogude
Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid meeletud ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle rankus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega. Weimari Vabariik (1919-33) Peale edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president Friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1918 loodi Kommunistlik Partei. Loojateks olid Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Töölispartei ehk Natsipartei. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 13 Kuna kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes
kommunistlikku mässu ei puhkenud. Novembriks 1918, kui algas novembrirevolutsioon, oli Saksa Keisririik kaotanud Esimese maailmasõja, ning viimane keiser, Wilhelm II oli troonist loobunud ja Hollandisse maapakku läinud. 11. augustil 1919, kui revolutsioon lõppes ja Weimari põhiseadus vastu võeti, oli Saksamaal keisrivõim lõplikult murtud. Asemele tuli Weimari vabariik keisririigi-aegse viimase kantsleri Friedrich Eberti juhtimisel. Revolutsiooni ajal aga tegutses ka Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi juhitud kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6. aprillil välja Baieri Nõukogude Vabariik. Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid
annaabi.ee 
