Käitudes vooruslikult välditakse kurja. Vooruslik käitumine ei tähenda alati seda kuidas inimene PEAB käituma, sest tarkusega kaasneb ka teadmine, miks vooruslik käitumine on hea, vooruslikust käitumisest ei saa kohustus, vaid tänu vooruse vajalikkuse mõistmisele saab sellest teadmine. Tänu sellele ei käitu inimene ebavooruslikult, isegi kui on tegusid, mis tooksid talle naudingut, teab ta, et ebavoorusliku käitumise tagajärjed toovad kaasa sellest suuremaid kannatusi ja kurbust. Ebavooruslik tegutsemine muudab inimese õnnetuks.
konfliktidele lahendusi annab. Rahvajutte on tavatsetud liigitada ka selle järgi, kas neis toimub või ei toimu midagi üleloomulikku. Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis tekkivad põhijaotused langevad kokku. Mitte-üleloomulikes juttudes on võitja / kaotaja ja väärtuse omaja / mitteomaja üldreeglina sama ja intellekt on niihästi väärtuse kui ka mootori funktsioonis. Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda. Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele, novellidele või rumala kuradi juttudele kui mõnele kaasaegsele anekdoodile. 2 Liigitusi, termineid ja teooriaid
annaabi.ee 
