ehitusmaterjalile. Ka olid ehituskulud suurlinnadest kaugemal väiksemad. Ehituspuitu osteti enamasti riigimetsadest, vahel ka mõisnikelt. Puud võeti maha täiskuu ajal, siis olevat puit kõva ja kivistunud. Hiidlased olevat seda teinud isegi kella järgi, et oleks ikka päris täiskuu lõpp. See tava polnud aga igal pool ühesugune. Nii olevat Orajõe kandis võetud puid maha vana kuu ajal, mõnel pool aga koguni noore kuu ajal. Laevapuidu varumisel peeti kinni mitmest ebausukommetest. Nii tuli emapuu langetada põhja poole, esitääv vastu loodetuult, ahtertääv vastupidises suunas. Mida kaugemale kännust emapuu langes, seda parem laev sai. Puude vedamisel ehitusplatsile ei tohtinud naisterahvas vastu tulla. Naised ei tohtinud tulla ka ehitusplatsile. See oli suur õnnetus, kui naine astus paljajalu ehitatavale laevale – jäta või ehitus pooleli. Ehitusplatsile rajati suur laudadest põrand, kuhu laevameister joonistas laevakaared täismõõdus peale
S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus. Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881), Kreutzwald. Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund: Keskaeg, 1428 Riia provintsiaalkirikukogu, 1519-1521 Saare-Lääne piiskopkonna visitatsioonimaterjal. Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid.