Tuli pidi põlema kogu öö läbi, aga ei tohtinud tarest välja paista, aknad kaeti, et kuri sisse ei saaks. Kurat pidi jõuluööl eriti vilkalt ringi kolama, hirmutama loomi ja majas asju ära nõiduma, ratsutama leivalabida ja ahjuluuaga. Aga ristimärki ta kartis. Tööriistad koristati ulualla, kivilabidas ja ahjuluud toodi tuppa, väravad suleti, kirves maeti maha, mis sümboliseeris jõulurahu ja ka usku, et siis ei jää loomad haigeks. Kõik ebausukombed täideti väga täpselt. Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Teisest jõulupühast hakati jõulusante mängima - poisid tegid jõulusokku, naised jõuluhane. Hani nuhtles vitsaga inimesi, kes end tema käest välja ei lunastanud. Jõulusandid sümboliseerisid esivanemate kodukülastust, nende heasoovlikkusest sõltus pere käekäik. Santidele pidi kindlasti midagi andma. Jõulukuusk toodi tuppa jõululaupäeval ja välja viidi kolmekuningapäeval,
levima komme, et ka pulma kutsumine jäi nende õlule. Laulatus Üldiselt kujunesid pulmad kristlikumaks. Enam ei peetud pühaks abielu alguse hetkeks pruudile tanu pähe panemist, vaid altari ees lausutud sõnu. See ei olnud mingi järsk pööre arusaamades, vaid aeglaselt levinud suhtumine.19.sajandi teisel poolele hakati eelkõige kiriku survel laulatust ja pulmapidu kokku viima. Nüüd mindi laulatusele suures pulmarongis. Juba varasemast ajast laulatusega seotud ebausukombed püsisid jõudsalt edasi ja uusi tuli juurde. Enamik neist pidid tagama õnnelikku abielu, palju terveid lapsi ja majapidamise igakülgse edenemise. Laulatuse lõppedes ei tohtinud pruutpaar käe alt lahti lasta, vaid pidi ennast 11 päripäeva ümber pöörama. Kui pruut laskis peigmehe käe lahti ja kumbki pööras isepidi ringi, tähendas see õnnetut abielu. Pulmapidu Palju vanu kombeid segunes uute ja põhiliselt saksapärastega
annaabi.ee 
