iseennast on igalühel meil olemas. 2.2 Hüpnoosi kasutamine Soti kirurg James Esdaile (1808 1859) on hüpnoosi ajaloos järjekordselt märkimisväärne tegelane. Ta töötas 1840. aastatel Indias Calcutta haiglas. Tolle aja üks probleem kirurgias oli efektiivse anesteesia puudumine. Operatsioonidel olev valu ja ebamugavus põhjustas kõrge suremuse. Ning Esdaile'i lahendus patsientide tuimestamiseks operatsioonide ajal oli mesmerismi rakendamine. Ta oli kuulnud sellest ebatraditsioonilisest tehnikast Euroopas ning otsustas, et tal pole midagi kaotada, kui seda kasutab. Ja tulemused olid muljetavaldavad. Hüpnoosi kasutati selles haiglas operatsioonide ajal rohkem kui 300 ning operatsioonijärgne suremus langes 50 protsendilt 5 protsendini. Esdaile'i üks märkimisväärsemaid operatsioone oli see, kus ta eemaldas ühel mehel kasvaja, mis kaalus 46.7 kilogrammi. Patsient paranes täielikult ja väitis, et kasvaja eemaldamise ajal ei tundnud ta mingit valu.
lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletuslikku analüüsi kasutatakse ainult nn. avariiolukordades (vajaliku sõna puudumisel või tähenduselt võõra sõna puhul). Sõnaloomeperioodi lõppemise põhjustena on paljud uurijad nimetanud järgmisi: 1) lapse sõnavara kasvab, ta õpib tundma keelenormi ning hakkab valdama erandeid ja detaile; 2) laps hakkab end ise piirama, keeldudes kõigest ebatraditsioonilisest — kujuneb keelevaist ja kriitiline suhtumine oma kõnesse; 3) lapse poolt omandatavad vormid leksikaliseeruvad, morfoloogilised elemendid ühinevad, laps hakkab paljusid tuletisi kasutama terviksõnadena, s.t. ei moodusta neid alati uuesti, vaid valib mälust valmissõna. Grammatiliste oskuste areng. Traditsiooniliselt jaguneb grammatika süntaksiks ja morfoloogiaks. Seejuures süntaks on
annaabi.ee 
